On kevad 2023. Olen augus. Mitte küll (veel) füüsiliselt, aga vaimselt. Lõpmatult pikad teemad isiklikus elus seotult esivanematega on tekitanud sügava koha. See hiilib ligi märkamatult. Väliselt paistab, et kõik korras. Elan ju, söön, liigun ja teen isegi tööd. Mis viga mõtlevad inimesed? Tal ju kõik olemas. Tal ju kõik hästi. Jah, väliselt ongi nagu hästi. Isegi arvan, et kõik okei ja püüan ikka rühkida edasi. Võtan osa mõnest töötoast seotult ettevõtlusega – käin üritustel majast väljas. Teen isegi ühe kaastööna töötoa.
