Keha läbi
ise läbi
hing läbi.
Kõik on kukkunud kokku
nagu kaardimaja,
illusioon, mille ehitanud olen.
Enam miskit ma ei vaja
enam miskit pole teha.
Lootusetus võtab maad
olen jõuetuna maas.
Kas kord ärkan?
Seda ei tea…
Midagi ma märkan?
Kas oled teinud vea?
Keha läbi
vaim läbi
kõik läbi.
Kurgus nutt on suur
pisarad voolavad kui jõgi
hingevalu on suur kui mägi.
Enam pole miskit teha
enam miskit ma ei vaja.
Lootusetus võtab maad
olen jõuetuna maas.
Kas kord ärkan?
Seda ei tea…
Siiski ma märkan…
valu lahkub kehast.
/06.01.2024
Triinu Sirge
